õnnetud naised...

Üksindus, üksindus, ja veelkord üksindus. Meie probleemidki on samad mis siis. Mida vanemaks saame, seda teravamaks muutub see mure, et haritud ja kenad naised on väga üksikud ja tahaksid üle kõige siiski anda endast, aga neil pole see millegipärast võimalik. Mõtlen, kui me endiselt ei suuda loobuda teatavast emotsionaalsusest ja isegi agressiivsusest, kas teeme siis kollektiivse enesetapu, et meil pole endiselt meest ja lapsi?
Sain sõbrannaga kokku.