Hannesega poes

Alati hakkab pea valutama, kui pean sisseoste tegema mõnes suures kaubanduskeskuses. Et seda vältida, läksin kodukoha lähedasse poeurkasse.
"Nuh, mida siis täna sööme?" küsis Hannes ja võttis mu käevangu, kui lihaleti ette marssisin.
"Täna on reede õhtu, mis tähendab seda, et kinderid ning tööinimesed lähevad välja pidutsema, siis mina mõtlen aega hoopis koduselt veeta," tutvustasin Hannesele omi plaane.
"Väga mõistlik Sinust. Mida kokkad?"
"Keedan kartuleid ja valmistan hakklihakastet, mida võin rikastada marineeritud hapukurgisalatiga(kodu-hiiumaine)"
"Mmm... Kõlab väga isuäratavalt. Aga Sul on juba piisavalt vanust ka, et perenaise kätt harjutada!"
"Mis Sa plärad!" käratasin
"Kujutle, Sul sünnib laps, kes sirgub parajaks põngerjaks. Oleks küll kole, kui emme ei oskaks süüa teha. Tatikal on kõht tühi ja kerjab naabriperedes suutäisi, sest oma ema istub kohvikus ja pläkutab sõbrannadega," kujutles Hannes mu pereelu ette ja tunnustas õhtust ettevõtmist: "Oled ikka tubli, et panni ja poti kätte võtad, harjutamine teeb meistriks!"
"Sellise jutu peale läheb mul üldse vaaritamise isu ära ja põrutan praegu kohe siit baari!"vihastasin
"Ei lähe Sa kuhugi!" lausus Hannes ja lohistas mind mööda poodi ning seletas: "Sa käitud poes nagu mees. Võtad ruttu asjad ja kaod. Oleksid nagu palavikus."
"Mind tababki poes palavik, eriti täna," sõnasin mürgiselt.
"Ja millegipärast rabad kassa juures kaks kilekotti, kuigi on ettenähtud üks, miks nii?" õrritas Hannes
"Sellepärast, et pole tänaseni rebimist ära õppinud. Algkooli käsitöökursus jäi lihtsalt vahele. "
"Muidugi, seda on Sinust kaugele näha. Vaata, seal piimaleti juures on ühel vanaeidel pea laiali otsas, mine vaata, mis tal viga on."
Seisatasin tädikese kõrvale kohukesi uurima.
"Armas laps, ütle mulle ometi, mis ma küll poest pean ostma?" pöördus eideke minu poole ja jätkas:" Mul jäid prillid koju. Ole hea laps ja loe ette, mis siin paberil kirjas on." Võtsin lehe pihku ja lugesin: "Poest vaja tuua pakk võid, päts leiba, pakk piima ja kommikarp."
"Mida? Mida?" ei saanud eideke aru
Huvitav küll, miks pean kõike kaks korda rääkima, kas viga on minus või on inimesed tõesti kurdid.
Karjusin üle poe: "Leib, piim, või, kommikarp!"
"Ah-ah. Ole Sa tänatud, armas laps, teinekord panen prillid ette!"
Kohustusest vabana sammusin kassa suunas, kus Hannes juba lehvitas kommipakiga ja hüüdis:"Sa olid eidekesega abivalmis, võid endale lubada oma lemmikuid- pakk Tõmmu komme"
"Hurraa!" hõiskasin, kui Hannes kommikoti korvi lennutas.