haige

"Pärast tantsutundi oli ilgelt paha. Seest keeras, süda läikis, üks silm valutas, erinevad hääled rääkisid minuga, ma ei saa aru, mis toimus," seletasin hommikul Hannesele, kui kohvi keetsin.
"Niikui kuulsin, et minu väikesel daamil on tervisega muresid, võtsin oma apteegikoti ja lendasin siia," ütles Hannes ja kõlistas lusikaga kohvitassis.
"Sa valmistasid segutee numrenukkudest, nõmmeliivast ja raudrohust, väga hea oli, tõesti aitas, eluvaim tuli jälle sisse" olin Hannesele tänulik.
"Mnjah, ammendamatud ravimtaimevarud Hanikatsilt aitavad alati! Aga Sa ei rääkinud eile minuga ühtegi sõna"
"Mõistsin, et olin liiale läinud, vaimudemaailmas ei tohi elav hing koguaeg olla, muidu ei saa sealt tagasi.Pealegi, selleks et näidata tänulikkust ja hoolivust ei pea alati sõnu tarvitama. Vaikus on ilus!"
"On küll" nõustus Hannes ja jätkas:"Sul tuleb perearst ära võtta. Kaua sa teda ikka valid, aastad muudkui lähevad ja lähevad...Võiksid teaduslikku meditsiini natukene usaldada"
"Ma üritan, aga see pole kerge, sest pärinen kohast, kus arstid ei tea midagi!"
"Nüüd Sa räägid nagu Polkovniku lesk," puhkes Hannes naerma.
"Mis siis, aga nii see on."
"Hea küll. Igakord ei saa Sulle appi tõtata, sest vahest olen välislähetusel kosmoses. Mis Sa siis teed?"
"Ei tea, helistan emale?"
"Tobuke. Seo nüüd sall kaela ja mine kooli. "
"Juba läksingi."