Hannese tagasitulek

Oli tavaline neljapäeva varahommik. Läksin kooli, aga kool jäi ära, nagu keskkoolis, kuigi tegu on ülikooliga. Istusin kohvikus, hakkasin sööma, aga järsku kukkus nuga maha. Kummardusin, aga oh sa imet küll, keda ma laua all nägin, Hannes jõllitas vastu, sügas seal minu noaga juba oma karvast selga.
"Hannes," karjatasin.
"Tere, mu kuraažikas Krüsanteem, ma olen tagasi Teie lahkel loal " teatas ta ja suudles mu kätt, mis oli ulatunud nuga haarama.
"Rõõm kuulda, et sa seal Hanikatsi laiul talve üle elasid ja sa, va tõbras, ei suvatsenud mu kirjadele vastata, et ma pidin siin mure käes juba lolliks minema," teatasin talle pisut solvununa.
"Nii tore, et sa mind igatsesid, aga ma sõbrutsesin seal lumekuningannaga. Nii et paraku mitme naise jaoks mind ei jätku."
"Jah, Hannes, ma tean, et sa oled suure südamega mees ja pühendad ennast korraga ainult ühele naisele. See on sinust väga kena ja ega lumekuninganna mindki üksi jätnud, nii et saime mõlemaid tema poolt pakutuid naudinguid tunda. Aga nüüd on talv läbi, ta on ära sulanud ja oleme vaid meie kaks," laususin õnnelikult ja tõstsin Hannese enda kõrvale toolile istuma.
"Tegelikult oli mul ikka asja ka," võttis Hannes asjaliku tooni.
"Miks nii ametlikult?"
"Sulle on kiri." Hannes ulatas mulle ümbriku, mille peal oli kirjas: Krüsanteemile, Tähetargalt.
"Tee lahti, ma tahan ka lugeda," käis Hannes peale.
"Kuule ma ei tunnegi sellist inimest ja mis sa vahid siin, teiste kirju pole viisakas lugeda!"
"Aga ma olen ikkagi vaim ja mul on õigus!" Hannes sirutas oma punnkõhu välja, kohendas käega lokke ja vaatas uudishimulikult minu poole.
Avasin siis värisevate kätega kirja ja lugesin:

Tere!
Sa oled väga ilus ja huvitav tüdruk, olen Sind ammu juba jälginud. Soovin Sind rohkem tundma õppida. Praegu tean Sinu kohta vaid seda, et Su õpingud hakkavad Tartus lõpusirgele jõudma. Mida Sa edasi teed? Kas Sa lahkud Tartust? VASTA!!!
See aadress on tehtud ainult SINU JAOKS JA SINUGA SUHTLEMISEKS.
Tea, et Tartus on keegi, kes Sinu peale mõtleb ja Sinust unistab.

Tähetark Meetnasürk,

Sinu salajane austaja.

Hernekaun 3-4
Supikas, Tartu.

"Appi, !!!" karjatasin
"Mis nüüd siis ?"
"Ma olen maniaki küüsi sattunud. Ma ei taha olla kellegi haiglane kireobjekt!" karjatasin veelkord ja langesin Hannesele kaela.
"Noh mis sa nüüd, mõtle kui tore, et on keegi Tähetark Meetnasürk, kes su vastu huvi tunneb, sa oled ju tõesti viimasel ajal nii üksikuks jäänud, võta parem üks pits konjakit selle peale," lohutas Hannes ja kaisutas mind.
Tellisin ühe napsu ja lugesin kirja veelkord läbi.
"Appi!!!" hüüdsin veelkord valjusti üle kohviku.
"Mis veel siis?" päris Hannes juba kergelt tülpinuna.
"Vaata, ta on MINU NIME endale teiseks nimeks võtnud."
"Kuidas siis?"
"MEETNASÜRK on tagurpidi KRÜSANTEEM!!!"
"Huvitav-huvitav, kirjutad vastu ka?"
"Mul ei ole tahtmist mingi anonüümikust maniakiga suhelda!"
"Ma siiski soovitan talle vastata, aga loomulikult ei pea sa edaspidi anonüümset kirjasõprust arendama" soovitas Hannes. "Olen pisut väsinud ja kui lubate, siis Teie lahkel loal, ma kaon nüüd, kuni järgmiste kordadeni"
"Hüva, ma kirjutan," lubasin Hannesele.
Naeratasin, Hannes lehvitas ja kadus mu konjaki sisse.