Pianist ja mina

Aastaid tagasi olin õde tema kõrval ja tema oli minu vend. Me armastasime teineteist, armastasime nii, nagu õde ja vend on suutelised üldse armastama. See kõik oli aastaid tagasi ja kestis aastaid ja ma ei ole kunagi teadnud, mida ta tegelikult minust mõtleb... Ta kasvatas mind suureks ja me jagasime samu väärtusi.. Ma võiksin talle ju jälle kirjutada kirja, osta postkontorist margi ja ümbriku ja saata see kiri kõrvalmajja teele... Olen suureks saanud, ma ei vaja oma kaitseinglit, oma venda enam, viskasin ta prügikasti. Ma ei mõista teda enam, õde ja vend on lahku kasvanud, me pole enam vaimus päriselt koos, kuigi tunnen tema ees igavest süüd ja nutan ja nutan, suutmata öelda, kui väga teda tegelikult austan ja armastan, mis sest, et heidan ta mõnikord prügikasti ja koos temaga ka enda...
Kui mustavad udud...
Ma käisin jälle teatris, millegipärast näen laval jälle seda sama lugu, ma näen teatris MEIE lugu... Vene näitekirjandus räägib igavesti MEIE lugu...

Hannesele ...

Tere, Hannes!
Minuga võeti Tartust ühendust ja teatati, et sul on nüüd uus elukoht- Tartu raekoja kell, õigemini oled sa ennast kellaosutile sisse seadnud. Annelinnas, minu endises elukohas, tehti su vaesekese elu karmiks, uuele perenaisele ei meeldinud su vembud, noh ma tean, et sa armastad ju vahel vannis sulistada ja mõnikord täesti ootamatult korteri veega täis ujutada, need imelikud juhutmused aga ehmatasid tüdrukut, kes minu asemele elama tuli, ta küttis su kere kuumaks ja nüüd ei jää sul vaesekesel muud üle, kui raekoja kella peal konutada, võta see Ilmi Kolla sall ümber, mis minust Tartu maha jäi, usu, sul hakkab soojem.
Ma ei tea, miks sa Tallinna külla ei tule, kuid püüan mõista, et see linn ei ole sinu jaoks. Vahel mõtlen tagasi Tartu elule ja see on otsekui teisest maailmast: päeval istud viis tundi sõbrannaga kohvikus, öösel lähed Zavoodi jooma, sinna vahele jäävad hetked, kui hüppad ülikoolist ja Vanemuisest läbi.Ilus, aga väga igav elu.
Pea vastu, sõber!
K

vahemärkus autorilt

Tere, Kallid,
ärge lugege mu tekste ühetähenduslikult, lugege ikka mitmetähenduslikult.
Kui te mind ei tunne, siis ärge parem lugege, päriselt ka, sest te ei saa nii mitte midagi aru.
Lugupidamisega,
Teie K.