Ma nägin sind merel
Ahoi, Krüsanteem,
kõik ei ole veel kadunud. Ma nägin sind merel sel ööl. Sa sõitsid paadiga, ma lendasin taeva kohal. Sul oli hirm, sa kardad alati öist merd, huvitav miks? Sest öine meri meenutab sulle sind ennast: mäslev, metsik naine, kohtumine iseendaga pole just kõige meeldivam või mis?
Ma pidin kirjutama, sest ÄRA HALA oma haigusega, sa ei sure veel vastamata armastuse kätte, aga kaua sa seda veel talud, ma ei tea. Pidid sa sellest kõigest härra Pianistile kirjutama ja talle kui oma vaimsele vennale jälle suurt muret valmistama!Oled sa üldse kõik need aastad siira vennaarmastuse eest tänulik olnud???
Usu mind, sa saad terveks, käid Tartus arstide vahet ja võtad ravimeid. Hiiumaa loodushääled mõjuvad rahustavalt, kuigi ma näen, et loed vene kirjandust ja kuulad Kino laule Rjadom so mnoi ja prosnis ja mõtled talle. Tunnen siiralt kaasa, aga usu mind, te olete erinevates arengufaasides ja ta lihtsalt pidi sulle ära ütlema, aga sina tahad möelda, et ta maksab kätte...
Mõtle headele asjadele. Härra Vanaraud, kes sulle selgeks tegi, et orkutist tuleb ära tulla, keda sa ka lõpuks kuulda võtsid, kinkis sulle hiljuti Alliksaare luulekogu, sest sa meenutasid talle päikesepillajat Vanemuise teatris, ka tema suutsid sa ära petta. Ja pealiskaudne Meetnasürk tõi punase roosi, ole ometi õnnelik.
Ma tean, et sul jäid Tartus kõik asjad pooleli. Kui väga tahad, siis jätkad. Ma püüan aru saada, miks sa Tallinna tagasi lähed, sa vajad rutiini, mida suudab pakkuda vaid pealinn ja Tartusse jäädes tabaks sind sügav depressioon.
Mina sinu asemel tooksin oma poolikud kirjatükid Hiiumaale ja hakkaks tööle, saad ikka aru, millised võimalused on sul siin kirjutamiseks?
Ja ära nuta, kui kõik hästi läheb, siis ilmub sügisel sinu kolmas üllitis, seekord siis teatrist, võibolla teatriarmastuse pärast väitekiri ebaõnnestuski? Tuleb meelde, mida Vanemuise vaim ütles vastu kevadet: "Teater on perekond!"Nüüd siis sellised tagajärjed...
Midagi tänasest päevast ka.
Sa läksid ilgelt närvi, kui avastasid, et vastikud mandriinimesed on Hiiumaa poed Kalevi mustikatükkidega valgest šokolaadist tühjaks ostnud. Rahune maha, lase neil ka elada, see veel puuduks, et sul nende pärast hüsteeriahoog peale tuleks....
Ühest ulakusest ka. Sul plätu on endiselt kadunud, eks ole? Eheh, mina panin pihta. Kui sa merest välja tulid, siis avastasid, et kaldal oli alles vaid üks plätu. Sul oli vaja järgmisel päeval mandrile sõita ning olid ähmi täis, mõtlesid, et mõni nolk või koer pani plätu pihta, aga tegelikult olin see mina hoopis!Vaata, sina oled küllalt juba inimesi ärritanud ja õrritanud, ma tegin sulle nende eest tagasi!
Jätan kirja pilliroo sisse, kui ujuma tuled, siis leiad ja kui hästi otsid, siis tuleb ehk plätu ka välja!
Võta ilusasti rohtusid ja saa terveks,
Hannes
kõik ei ole veel kadunud. Ma nägin sind merel sel ööl. Sa sõitsid paadiga, ma lendasin taeva kohal. Sul oli hirm, sa kardad alati öist merd, huvitav miks? Sest öine meri meenutab sulle sind ennast: mäslev, metsik naine, kohtumine iseendaga pole just kõige meeldivam või mis?
Ma pidin kirjutama, sest ÄRA HALA oma haigusega, sa ei sure veel vastamata armastuse kätte, aga kaua sa seda veel talud, ma ei tea. Pidid sa sellest kõigest härra Pianistile kirjutama ja talle kui oma vaimsele vennale jälle suurt muret valmistama!Oled sa üldse kõik need aastad siira vennaarmastuse eest tänulik olnud???
Usu mind, sa saad terveks, käid Tartus arstide vahet ja võtad ravimeid. Hiiumaa loodushääled mõjuvad rahustavalt, kuigi ma näen, et loed vene kirjandust ja kuulad Kino laule Rjadom so mnoi ja prosnis ja mõtled talle. Tunnen siiralt kaasa, aga usu mind, te olete erinevates arengufaasides ja ta lihtsalt pidi sulle ära ütlema, aga sina tahad möelda, et ta maksab kätte...
Mõtle headele asjadele. Härra Vanaraud, kes sulle selgeks tegi, et orkutist tuleb ära tulla, keda sa ka lõpuks kuulda võtsid, kinkis sulle hiljuti Alliksaare luulekogu, sest sa meenutasid talle päikesepillajat Vanemuise teatris, ka tema suutsid sa ära petta. Ja pealiskaudne Meetnasürk tõi punase roosi, ole ometi õnnelik.
Ma tean, et sul jäid Tartus kõik asjad pooleli. Kui väga tahad, siis jätkad. Ma püüan aru saada, miks sa Tallinna tagasi lähed, sa vajad rutiini, mida suudab pakkuda vaid pealinn ja Tartusse jäädes tabaks sind sügav depressioon.
Mina sinu asemel tooksin oma poolikud kirjatükid Hiiumaale ja hakkaks tööle, saad ikka aru, millised võimalused on sul siin kirjutamiseks?
Ja ära nuta, kui kõik hästi läheb, siis ilmub sügisel sinu kolmas üllitis, seekord siis teatrist, võibolla teatriarmastuse pärast väitekiri ebaõnnestuski? Tuleb meelde, mida Vanemuise vaim ütles vastu kevadet: "Teater on perekond!"Nüüd siis sellised tagajärjed...
Midagi tänasest päevast ka.
Sa läksid ilgelt närvi, kui avastasid, et vastikud mandriinimesed on Hiiumaa poed Kalevi mustikatükkidega valgest šokolaadist tühjaks ostnud. Rahune maha, lase neil ka elada, see veel puuduks, et sul nende pärast hüsteeriahoog peale tuleks....
Ühest ulakusest ka. Sul plätu on endiselt kadunud, eks ole? Eheh, mina panin pihta. Kui sa merest välja tulid, siis avastasid, et kaldal oli alles vaid üks plätu. Sul oli vaja järgmisel päeval mandrile sõita ning olid ähmi täis, mõtlesid, et mõni nolk või koer pani plätu pihta, aga tegelikult olin see mina hoopis!Vaata, sina oled küllalt juba inimesi ärritanud ja õrritanud, ma tegin sulle nende eest tagasi!
Jätan kirja pilliroo sisse, kui ujuma tuled, siis leiad ja kui hästi otsid, siis tuleb ehk plätu ka välja!
Võta ilusasti rohtusid ja saa terveks,
Hannes
posted by Krüsanteem at 6:52 AM
0 comments
